fckernu kirjutas:

Tomzz kirjutas:Ütleme, et kui oleks plokikaane tihend siis kas kohapeal töötades tuleks ka seda valget auru? Ja mind huvitab just see, et m iks pikema sõiduga ära ei kao. Just nagu siis kui vaid lühemaid otsi. Sooviks ka teada mis lõdvik see on, kas alumine?

Kui plokikaane tihend, siis tuleb valget auru kindlasti, ja mitte vähe. Enda autol plokikaane tihend läinud sõiduajal, ja valget viskas mõnuga tagant.

Siis see on hetkel suht väike tõenäosus, et just plokikaanetihen õhtal on?

Kui plokikaan peetis, siis peaks asi koguaeg ikka hullemaks minema..minu omal oli 1 päev auto veel sõitetav, aga mida päev edasi seda hullemaks läks, nii mootori töö ( jõud kaus ) ja seda valget viskas niipalju, et põhimõtteliselt tagurdamine oli juba raske ( üleõla tagurdamine ) oli ka kindlasti väljalaske aurudes tunda tosooli ja sellist magusamat lõhna jne.. See, et kõik talvel natuke rohkem tagant tossavad, pole ültse võrreldav plokikaanetihendi lekkimisega.

Selge, aitüma sulle See teadmine aitas sellevõrra,et see leke on kusagil mujal siiski. Sest mootori töö ei ole küll halvenenud. Ma ikka mõne aja juba sõitnud sellisel viisil, jahutusvedelikku kalla ja talla. Lihtsalt mind huvitab kuhu see jama kaob. Kusagil keegi rääkis, et kui kliima järgi panna siis ei pidavat lekkima? S.t siis seda, et see jama liigub miskit muud moodi. Ja kui nii ei leki siis ikkagi see kolmikraan võis olla praak ? Kui suur võimalus oleks, et kõike seda tekitab paisupaagi kork ?

Paisupaagi kork peab tagama jahutussüsteemis etteantud nö.töösurve,kui tekib ülerõhk siis annab kuskil nõrgem asi järele...ja seda siis tavaliselt silmnähtava lekkega.
Plokikaane tihend oli suht ammu selge et see esialgse info põhjal ok.Valge aur on lai mõiste...eriti külmade ilmadega.

Tomzz kirjutas: Lühemate sõitude ajal ning natuke kohapeal tiksumist ka siis kaob suhteliselt ruttu..ja siis nati sõita veel juba viskab kirja, et tase madal. Siis juba on ka reaalne kadu.

Otsi aga edasi leket.Nagu õpetati,siis kolmikkraanile kas või kilekott ümber.

ma ise kahtlustan kaant seonduvat ennast.

Kui välja ei tule tuleb sisse kui üle mõõdetud normi vedelik kaob.

2 aastat itervall tihendivahetus tavasõidukil on ?

Omega Sport Packet kirjutas:2 aastat itervall tihendivahetus tavasõidukil on ?

Mida sa silmas pead?

Iga 2 a järelt tihendit vahetada ja kuhu see vedelik siis kaob kui välja ei tule ja norm sees ja õhutatud...

Kuigi süüteküünal ei ole see , mis ta olema peaks ei saa seda jahutusvedeliku lekke kaela 100 protsenti ajada...

Mis siis teha nüüd...

Veaga manipuleerida..

Paisupaagi survetest, värvaine sisse, lamp peale endoskoobiga mootori tagune üle vaadata...

Salongiradikas ringist eemaldada, karteripoolt siduri.. katteplekk kui saab minema ja vaadata, kas hooratas kuiv ja koda uurida endoskoobiga...

Viga on pigem immitsev ja sumbutajast auru vaatamine, heitgaasitest kui tulemust see annab eriti kui katalüsaatoreid on 2..

Plokikaanetihedi diagnoosi puhul aitab alati mis on ka esimene diagnoos paisupaagikorgi ja vaskhaambri maha viskamine garaasis talvel mõjub see eriti hästi..



Sa võid ju tagumiku üles tõsta ja las käib koha peal ja sõida läbi ka ilma siduri pkatteta lume peal ja lihtsamad testid ise teha ja ennem mootori lahti võtmist oleks vaja viga kinni püüda ja testid teha..

Kel vähegi huvi ja võimalus soovitaks mõnel ekstremistil arktilisel retkel ära käia seal külma tavaliselt -40 ja -50 ja võimalusel tavaliselt lisapagasit kaasa ei võeta oma vana mootoriõli, jahutusvedelik, vana akus olnud vedelik klaasipesu pole mõtet võtta seda - 20 ennem kui actioniks läheb pead paistes nõu metsa saatma piltlikult.

mingi öö oli -33 ja peale siin alles nõrgemad kohad annavad järgi ja see on nii madal temperatuur, et -34"" jahutusvedelik on jääsupp tahke..radika otsavannid, plastliitmikud, kolmikkraan lõdvikud.

Lohuta ennast sellega, et ma vahetan hetkel salongiradikat ja kuni käsipidurini oli auto tühi, terve ahi välja ja pessu ja elektritööd nipet näpet plokikaanetihend oleks ammu vahetatud.

omal ka 2.5td-l kadus jahutusvedelikku kuhugi, ja pika otsimise peale leidsin mõraga soendustoru, maha ei tilkund tilkagi, enne jõudis kuhugi ära aurustuda.

Nii, eile lammutasin selle salongi soojendus radika laiali. Õigemini selle koha kus ligi pääseda. Sealt torude ühendus kohast leket ei tuvastanud. Ajasin ikka mootori soojaks kah ning panin soojenduse ulguma. Selle aja sees kui seal tegutsesin jahutusvedeliku tase ei langenud.

Kas plokikaane tihendi korrasolekut saab kusagil lasta kontrollida ka ? On selleks ehk ise mõni lihtsam moodus?

Ise küsisin ise vastan. Väidetavalt pidi olemas olema mingisugune tester, mille asetad töösooja mootri ajal paisupaagi korgi avast sisse ja imed seda auru sealt. Kui tester muudab värvust siis jahtutussüsteemis leke. Jutu põhjal siis pidi see olema märk just sellest et plokikaane tihend läbi. TQHQ.EE foorumist see info. Kuid kus seda saada?

Tomzz kirjutas:Väidetavalt pidi olemas olema mingisugune tester, mille asetad töösooja mootri ajal paisupaagi korgi avast sisse ja imed seda auru sealt. Kui tester muudab värvust siis jahtutussüsteemis leke. Jutu põhjal siis pidi see olema märk just sellest et plokikaane tihend läbi.

Youtubes on sellekohaseid klippe,nüüd oleks vaja teada mis krt.keemia see sinine vedelik on?

[quote="Tomzz"]Selge, aitüma sulle See teadmine aitas sellevõrra,et see leke on kusagil mujal siiski. Sest mootori töö ei ole küll halvenenud. Ma ikka mõne aja juba sõitnud sellisel viisil, jahutusvedelikku kalla ja talla. Lihtsalt mind huvitab kuhu see jama kaob. Kusagil keegi rääkis, et kui kliima järgi panna siis ei pidavat lekkima? S.t siis seda, et see jama liigub miskit muud moodi. Ja kui nii ei leki siis ikkagi see kolmikraan võis olla praak ? Kui suur võimalus oleks, et kõike seda tekitab paisupaagi kork ?[/quote

Tere.
See kliima jutt kõik õige.Olen kuulnud,mingist vaakumikraanist,mis pidavat hakkama tilkuma(ma ei tea kas konkreetselt tegu võib olla kolmikraaniga,sest ise pole omanud selle mootoriga autot.)pidavat asuma mootori ja salongi vahel,ja tilkuma kolektori või pükste peale. Seepärast ei esine ka jahutus vedelikku maas.Lihtsalt üks mõte mida võiksid kontrollida.

Ega see mootori töö nii ei halvene oleneb palju lekib..Pane kogused kirja ka palju kaob.

Survetest paisupaagis lihtne kork ja kell külge võid ise ka kodus teha selle ja seal peab surve sees ka olema.

Kolmikkraan kollektori peale ei leki sest asub teiselpool mootori küljes.

Kliimaautomaatika vaakum juhib seda kolmikkraani klappi.
Kui vaakumvoolikud valesti ühendatud teeb kraanile liiga või kui vaakumiga midagi ka seda saab kontrollida.

Plokikaane tihendi kahtluse korral kui sa loogiliselt mõtled kui suur on silindris surve ja kahtlustad jahutussärki leket läheb sinna kuhu lihtsam minna st paisupaagis mullivesi ja surve paigast ja lõdvikud "paistes" jne..