rahune nüüd maha, sa ketrad igas erimeelsuses ennast nii ülesse...
Ei süvenenud jah, ei pannud tõesti tähele, et spido keskel digitaalselt suurelt kiirus veel kirjas on.
Kiiruse seier oli mõlemlil fotol ühes asendis ja sellest piisas, et mõista, et fotod on tehtud mõlemil ühel kiirusel.
Mis elektriautodesse puutub, siis nende suurim eelis ongi just keskmine madal enegia tarbimine 100km kohta(ühelt poolt regeneratiivsete omaduste tõttu), ehk siis 1,4L sajale on rahalises kulus ühte auku elektriauto ekvivalendiga. Üldküsimuse võib kokku võtta nimodi, "Mitu € kulub 100km läbimiseks?" Kui sinu pesool sama palju kui elektriautol, siis miks kõik inimesed sinu pesooga ei sõida, seda enam et tankimine on märksa kiirem? Okei, 1,4L oli hetkekulu, aga kui palju on keskmine linnas? Jah seda sa öelda ei oska sest teil tiksuvad need enamus ajast kohapeal. Nissan leaf pole üldse kallis, auto 24jas 17k, okei need pole just selle aasta autod, kuid kallid nad enam pole.
ise sa ka ei süvene
Jospa kirjutas:100milli sekis pritsib nii palju manti
100 korda sekundis kalkuleerib optimaalseimat kogust, kui hästi läheb siis pritsib ka.
Autokool on vana asi, mina käisin seal 2007 ja peale seda 2013 kui sain C ja D kati. Säästliku sõitu õpetatakse ainult B kategooriale ja minul praktikas selline asi üldse puudus, pandi paberile kirja ja kõik. Ja tollalgi ajal oli see nii uus asi, et ega midagi väga teha ei osatud, taoti samamoodi rauda nagu sina praegu, et võimalikult madalad pöörded ja kiirus ning see ongi säästlik sõit. Paraku nii see reaalsuses siiski pole. Vanade kaladega on üldse see probleem, et neile on raske uusi asju selgeks teha veel vähem selgeks õpetada.
Jospa kirjutas:Liiga madalate pööretega sõitmine võtab ka kütti ja ei ole optimaalne.
Kas ma mitte sedasama sulle selgeks teha ei üritagi?
Jospa kirjutas:Seleta mulle kuidas ma ma rõhu tõstmisega ei anna suuremat kogust kütust peale?
Kas sinu auto keskmine kütusekulu on tõusnud peale suurema rõhuga pumba peale panekut. Tõenäoliselt jah, kuna vaevalt sul mootori soft muudetud on, millega võiks pihusti avatud oleku aega väiksemaks võtta. Aga kui võtta aluseks diislid siis
TDS, pihusti avaneb rõhule 150bari, comonrailil on latis rõhk 1200bari alustates vanematest commonralidest ning läheb 1600, 1800, 2000, 2200(535d) ja isegi 2400barini (BMW 550d), miskipärast ei võta nad rohkem kütust koguseliselt, pigem isegi vähem. Tuttava F11, mis on 170kw võtab isegi vähem kütust kui minu tds, kuidas see võimalik on, eriti arvestades seda et elektrilisi tarbijaid on mingi 10x rohkem taga? Point on, nagu ennegi kirjutasin siis otsaku avatud asendis oleku ajas. Commonrailil on muidugi väga erinevad pihustus tehnoloogiad, see võib ühe töötsükli jooksul 5 korda pihustada
https://www.youtube.com/watch?v=K_c_iXBWYXg" onclick="window.open(this.href);return false; alates 0:45 see kõik on inseneri teaduse tipptehnoloogja milleni ükski taupojamõistusega tegelane ei küündi, jah ka mina poleks seda suure tõenäosusega välja mõelnud, kuid ma saan aru selle kasumlikusest.
Näitlikult võid kraanist madala survega 10L vett läbi lasta 10 minutiga ja sa võid 10x suurema survega sama koguse läbi lasta 1 minutiga. Ehk siis ma loodan et sellega said sa selgeks, miks suurem rõhk ei tähenda ilmtingimata suuremat kütuse kogust.
Sama on turbomootoriga bensukaga, muidugi asi peab olema ka alati õigesti seadistatud. Bensuka puhul on kütuse pealevool enamvähem konstante, ehk rikas ja mootori pöördeid reguleeritakse õhu siibriga, ehk siis hingamist tõmmatakse koomale. Turbo aitab sellel kütuserikkale segule puhast õhku juurde anda ning segu muutub juba veidi lahjemaks ja kuna silindrs on palju rohkem õhku kui ennem, siis kütus seguneb jällegi paremini ja põlemine on parem. Lisa kütus ei ole ilmtingimata vajalik. Sa võid sarnasust tuua pesukuivatamisega, niiskestes oludes on pesu kuivatamine oluliselt raskem, kui kuivades(näiteks eelnevalt konditsioneeriga kuivatatud õhus). Siinkohal tulevad mängu kunagi keemia tunnis õpitud mõisted küllastunud, üleküllastunud ja lahja lahus. Kuivas õhus on veeniiskust vähem, ning kuivavatelt pesudelt tulev vesi haakub lihtsamini ümbritseva kuiva õhuga, muutes kuiva õhu nüüd veidi märjemaks. Okei teeme ühe näite veel. Kui sa paned tee või kohvi sisse suhkrut, siis esimene lusikas lahustub päris kiirest, iga järgnev aga aina raskemini sest iga järgnevaga on küllastumine aina suurem. Siis kui suhkur enam üldse ei lahustu on tegemist juba üleküllastumisega ja seda saaks parandada näiteks temperatuuri tõstmisega. Kõik see teadus on sammuti pandud automootorisse, suuremad rõhud ja suuremad muud kogused, küllastumine jms. Ehk siis suurendades turboga õhu kogust silindris seguneb sisse pritsitud bensiin paremini ja peenemini, põlemine on kiirem, puhtam ja effektiivsem.
Ja tulles tagasi nüüd 1000rpm vs 2000 rpm, siis seal ongi üks võtmesõna suurem õhu liikumise kiirus(sammuti liblik klapid). Kui sa oled võtnud grillilt kuuma liha siis sa puhud ka sellele peal, et see kiiremini maha jahtuks, mitte ei jää ootama, kuni see oma loomulikust õhuringlusest maha jahtub. Miks jahtub liha peale puhudes kiiremini? Sellepärast et sa liigutad jõuga sellele jahedamat õhku peale, mis peale liha puudutamist soojuse endasse võtab ja lihast möödudes soojuse eemale viib.
Labasemaid näiteid on raske tuua, aga loodan et kuidagi saad asjale lõpuks pihta.
Ausalt ma rohkem ei viitsi.