Copy´n siia ühe ca kuu aega vana Autolehe artikli, minu arust igati positiivne ja aus jutt!




Plussid
mahukas ja mugav, hea varustuse ning soodsa hinnaga
Miinused
mõned tüüpvead, janused bensiinimootorid

Koodnimega Omega 2000 tootmisesse lastud Opeli tippmudel pidi tulema varasemast märksa mugavam ning kvaliteetsem. Mugav on see tõepoolest, ent kuidas viimane tagaveoline Opel vastu peab.

Kere
Ruumikas ja mugav.Nii seest kui väljast esindab Omega väga konservatiivset suunda. Auto kujustus on väljapeetud, ei mingeid vigureid, kõik on rangelt korras. Mis iseenesest sobib suure ja esindusliku autoga kenasti kokku. Varasemaga võrreldes sai Omega uued esi- ja tagatuled, koos iluvõrega avaneva mootorikatte ja sõitjateruumis muu hulgas rõhutatult massiivse armatuurlaua. Selle Opeli selgeks plussiks võib lugeda varustust: kahetsoonilise kliimaseadme, kiirusehoidiku, istmesoojendused, elektriaknad jms saab tavaliselt kaasa ka kõige nõrgemate mootoritega, eriti luksuslikud on MV6-mudelid (3,0- või 3,2liitrise mootoriga).


Põhjus, miks tavaliselt Omega ostetakse, on selle ruumikus: samavõrd uusi ning nii avara sõitjate- ja pakiruumiga autosid pole just kuigi palju, arvestades eriti selle hinda ning eeldatavalt madalaid, n-ö opellike ülalpidamiskulusid. Pakiruumi suuruseks mõõdetakse sedaanil näiteks 530 ning universaalil 540–1800 liitrit. Muuseas, suurem jagu müügil olevaid Omegaid on just universaalid.

Et värske pinna all on peidus eakas auto, võib välja lugeda registripassist tühimassi realt: Omega on väga raske, selle lihtsamadki versioonid kaaluvad napilt alla 1600 kg ning luksuslikumad-võimsamad 1700 kg ringis. Mõistagi jätab see oma jälje nii dünaamikale kui kütusekulule.


Suuri roosteprobleeme selle aja Opelitel enam pole, kuid nagu enamikul Eestis liiklevatel kümne aasta vanustel autodel, võib siit-sealt roostejälgi juba leida, kindlasti tasub üle vaadata näiteks universaali tagaluuk. Elektriprobleeme ei esine samuti kuigi massiliselt, muust mõnevõrra nõrgemaks võib lugeda uhket kliimaseadet: sel on palju erinevaid andureid, siibreid, klappe, elektroonikat, mis kõik võib tõrkuda, lisaks muidugi konditsioneerisüsteemide tavalised hädad (nt lekked).

Janused bensiinimootorid
Mootor
Omega mootorivalikus toimusid nii mudelivärskendusega kui ka järgnevatel aastatel suured muutused: senine üsna õnnetu kaheliitrine baasmootor asendus enamikul turgudest 2,2liitrise kettülekandega reasneljasega (106 kW / 144 hj), 2,5liitrise V-6 asemele tuli 2000. aastal 2,6liitrine ning 3,0 asemele 3,2liitrine. Diislitest lisandusid BMW-päritolu 2,5liitrise kõrvale 2- ning 2,2liitrised otsepritsemootorid. Enne kui autod müügile jõudsid spekuleeriti lausa, et Omega uueks tippmootoriks saab Corvette’ilt pärinev 5,7liitrine V-8, tegelikkuses kahjuks nii kaugele siiski ei jõutud. Huvitav fakt on, et Ameerikas müüdi Omega derivaati ka odavaima (ning samuti viimase tagaveolisena) Cadillacina Catera nime all ning V-8t ei pakutud sellelegi.


Et auto on raske, tuleb bensiinimootorite puhul arvestada pigem suure kütusekuluga, seda eriti linnas, kus suurema mootoriga autod neelavad kindlasti üle 15 l / 100 km, talvel ligi 20 liitrit. 2,2liitrisegagi kulub rahulikult sõites maanteel 8 ja linnas 14 liitrit 100 km kohta. Diislitest võib uuemaid küll juba õige säästlikeks pidada, kuid tehase lubatavat (2,2 DTI 5,6–9,6 l / 100 km) ei saa päris tõena võtta ning kui auto täis laadida, jääb õige nadiks ka dünaamika (eriti kaheliitrisel).


Erinevaid, juba tehasest sisseprojekteeritud tüüpvigu leidub päris mitu: lekkima kipuvad näiteks klapikambrikaane tihendid ning purunema väljalaskekollektrid. Täpsemalt on neist kirjutatatud kõrvalolevas spetsialisti kommentaaris. Üsna levinud, et üles ütlevad nukkvõll, harvem muud andurid ning õhukulumõõtjad ja süütepoolid. 2,2liitrisele diislile on ette heidetud liiga suurt õlikulu, mis võib lõppeda tugevate mootorikahjustustega, neil võivad lekkida ka pihustid. Pigem varem kui hiljem tasuks Omegatel ära vahetada mootori hammasrihm, diislitel võib probleeme esineda veel EGR-süsteemiga. Nii manuaal- kui ka automaatkäigukast on vastupidav.

Raske auto kulutab veermikku
Veermik
Omega veermik on suhteliselt lihtne ja odavate varuosadega, kuid nõuab auto juures kõige enam tähelepanu. Kõige levinum on esimeste õõtshoovapukside kulumine, kuid üldiselt ei hiilga ka muud puksid-liigendid, rattalaagrid, amortisaatorid jm liiga pika elueaga. Muidugi võib siin üheks põhjuseks pidada autode omanikke: et Omegale, nagu tavalisele Opelile ikka, pakutakse väga laias valikus erineva kvaliteediga varuosi, siis kõige odavamaid valides võibki jääda mulje, et auto laguneb kogu aeg ning veermikuremontija on juba peaaegu peretuttav. Universaali puhul tasub ostes tähelepanu pöörata tagavedrustusele: kui autoga on veetud raskeid koormaid, võivad amortisaatorid-vedrud vajada vahetust.


1998. aastani oli probleeme lekkiva roolikarbiga, kuid peale facelift’i seda autodel enam eriti ei esine. Küll on tihti kurdetud roolivõimendi pumba rikkeid ning üsna tihti kipub Omega esirehve sööma.

Sõita on suure ja raske Omegaga aga hea, mitte küll päris BMW tasemel hea, kuid siiski püsib auto kindlalt teel, on vaikne ja mugav.

Soodne suur auto
Hind
Uuendatud Omegate hinnad algavad alates 40 000 kroonist, lisades 10 000–15 000 krooni, võib pidada valikut juba päris heaks. Kõige kallimate eksemplaride eest küsitakse 80 000–90 000 krooni. Nagu selle klassi autode puhul üsna tavaline, küündivad läbisõidud suurte numbriteni ning vaatamata trendile, et mistahes vanuses kasutatud autode odomeetrid näitavad u 150 000 kilomeetrit, märgivad Omegate müüjad õige tihti läbisõiduks üle 300 000 kilomeetri.


Õlivahetus on ette nähtud 15 000 km (vanemad 2,5liitristel diislitel 10 000 km) järel ning kuigi mõnele mootorile lubati ka kuni 30 000 km välpa, oleks mõistlik seda poole võrra lühendada. Hammasrihma peaks vahetama 60 000 km või 4aasta järel, diiselmootorid ning 2,2liitrine ottomootor on ketiga.

Rainer, Opel Omega 3,0 V-6 atm, 2000
Omanik
Ostsin Omega peale seda, kui mu eelmine, 1996. aasta Omega avariis maha kanti. Et vana auto sõitis minu käes kolme aastaga üle 100 000 kilomeetri suuremate probleemideta, polnud autovalik raske.


Omega meeldib mulle, sest ta on nii mahukas ja mugav. Vean tihti suuremõõtmelist kaupa ja kui istmed alla keerata, võib mahukust peaaegu väikese kaubikuga võrrelda, kui tarvis, mahub autosse isegi magama. Samas, kui sõidan perega, on tegu ideaalse maanteeautoga – vaikne, mugav ja kindel ning varustus on ka nagu luksusautos. Autol on olemas küll veojõukontroll (mida saab välja lülitada), kuid talvel olen tagaveo pärast mõnedki korrad kapitaalselt kinni jäänud.


Nagu vanemalgi mudelil, paistab palju kuluvat sillaosi. Sõidan palju kruusal, aga see ei vabanda, et pean igal aastal uusi pukse ja liigendeid ostma. Õnneks pole need küll kallid. Ka rooste hakkab sel autol välja tulema, esimesed väikesed täpid on näha.


Vanal autol oli paar korda ka erinevate mootorianduritega probleeme, see töötab siiani laitmatult, ainult, et ajab õli välja. Uurisin ka remondivõimalusi, kuid öeldi, et see on nii töömahukas ja kallis ettevõtmine, et jätsin asja sinnapaika. Kütust võiks veidi vähem kuluda – arvestan keskmiseks 12 liitrit / 100 km. Aga sellega võin leppida, sest sõita on Omegaga väga mõnus.

Andres Olesk, OÜ Opelaas juhatuse liige
Spetsialist
Opel Omega B on hästi õnnestunud auto, kuigi mõned tüüpvead esinevad sellelgi. Kõige esimene ja levinuim probleem, millega meil tuleb kokku puutuda, on kulunud esimese õõtshoova puksid esisillas. Siinkohal soovitame ainult originaalosi: väga tihti jõuavad meie juurde autoomanikud, kes on oma B-kategooria puksidega saanud sõita kuu või kaks ning juba on need jälle katki. Maksavad need originaalina u 400 ja 800 krooni. Muidu on veermikuosa tugev.


Mootorite puhul on kõige levinum ja küllaltki kallilt likvideeritav viga lekked klapikambrikaane vahelt. See on nimelt plastikust ning deformeerub aja jooksul, tagajärjeks pidurdamatud õlilekked. Vahetada tuleks klapikambrikaas (u 3000 krooni) ja muidugi tihend. Ainult tihendi vahetusel pole mingit garantiid, et sellest ka abi oleks. Täiesti ebaõnnestunud on õhukesest malmist ja ilma mingisuguse tugevduseta väljalaskekollektor. Kui vanematel Omegatel kestavad algsed kollektorid siiani probleemitult, siis uuematel tuleb neid tihti vahetada. Küllaltki tüüpiline on ka nukkvõlli-andurite ülesütlemine, taaskord soovitame kasutada vaid originaale, B-osad ei hakka teinekord isegi uuena tööle. Muidu on mootorid aga vastupidavad, muresid esineb harva.


Teenindusse peaks kohe pöörduma sel juhul, kui süütevõti hästi ei keera. Vastasel juhul võib süütelukk täiesti kinni kiiluda ning siis aitab ainult uue osa tellimine ( koos korpusega, B-osa ei pakutagi) ning see võib üsna pikalt aega võtta. Veale kohe jälile saades piisab süüteluku südamiku vahetusest, mis maksab u 500 krooni.


Kokkuvõte
mahuka pere- või tööautona kaalumist väärt variant, eriti kui leida hoitud ja väikese läbisõiduga eksemplar.


Artikel pärit siit:
http://www.autoleht.ee/testid/kasutatud?id=2193" onclick="window.open(this.href);return false;

linnas 14-20l sajale

Minu 2,2 106kw võtab kütet täpselt nii nagu siin kirjutab. Tartus tööle ja koju sõiduga ei suudagi mootor norm tempi saavutada sis muidugi võtab 14l aga kui töösoe sis ma arvan, et mingi 12l.

Q-tok kirjutas: Janused bensiinimootorid
Mootor
Omega mootorivalikus toimusid nii mudelivärskendusega kui ka järgnevatel aastatel suured muutused: senine üsna õnnetu kaheliitrine baasmootor asendus enamikul turgudest 2,2liitrise kettülekandega reasneljasega (106 kW / 144 hj)

Eks selle 2,2 106kw küttekuluga on jah nii nagu ta on... tiba janusevõitu. Aga mis ajast on 2,2l bensukas kettülekandega? Või ma sain millestki valesti aru...

Ilmselt ei saa nad ise ka aru mis siin kokku kirjutatud on.
Mina jään sellise arvamuse juurde, et opel omega on yks suur viga ,nii on ja nii see ka jääb.

100st veast 88 on tyypvead.Mine milliesse varuosapoodi tahad, küll on see tyypiga, küll see.Küll andurid, küll roolikarbid-tihendid, küll roostetab kere ja mai tea mida iganes veel.

Mulle ei ole varuosasid vaja poest osta pakkude peale seisma vaid masinaga on sõita vaja.
Meie teedel 2 talve, soola ja paska ja neid auke ja linnas nö rahvarallit ja 100 000km on see masin utiil.

Omega Sport Packet kirjutas:Ilmselt ei saa nad ise ka aru mis siin kokku kirjutatud on.
Mina jään sellise arvamuse juurde, et opel omega on yks suur viga ,nii on ja nii see ka jääb.

100st veast 88 on tyypvead.Mine milliesse varuosapoodi tahad, küll on see tyypiga, küll see.Küll andurid, küll roolikarbid-tihendid, küll roostetab kere ja mai tea mida iganes veel.

Mulle ei ole varuosasid vaja poest osta pakkude peale seisma vaid masinaga on sõita vaja.
Meie teedel 2 talve, soola ja paska ja neid auke ja linnas nö rahvarallit ja 100 000km on see masin utiil.

Imelik,et sa selle utiiliga siis sõidad.Väga imelik jutt omega foorumis.Muide andurid ja muu elektroonika on kõikide sakslaste tüüpvead.Mina jään selle juurde,et omega isegi väga hea masin oma hinnaklassi juures,muidugi kui eelneva hooldusega on koonerdatud,siis miskit head loota pole ja see on nii enamvähem iga marki autoga.B varuosade kasutamise korral ei saa mingit kvaliteeti hinnata.

Omega Sport Packet kirjutas:Ilmselt ei saa nad ise ka aru mis siin kokku kirjutatud on.
Mina jään sellise arvamuse juurde, et opel omega on yks suur viga ,nii on ja nii see ka jääb.

100st veast 88 on tyypvead.Mine milliesse varuosapoodi tahad, küll on see tyypiga, küll see.Küll andurid, küll roolikarbid-tihendid, küll roostetab kere ja mai tea mida iganes veel.

Mulle ei ole varuosasid vaja poest osta pakkude peale seisma vaid masinaga on sõita vaja.
Meie teedel 2 talve, soola ja paska ja neid auke ja linnas nö rahvarallit ja 100 000km on see masin utiil.

oskad mingi automargi nimetada mis ainult sõidab ja varuosadele kulutusi ei ole?
ema sõitis mul 2000 a omegaga 3 a ja kulutused autole olid alla 1000 krooni(rooliotsad)

risto kirjutas:

Omega Sport Packet kirjutas:Ilmselt ei saa nad ise ka aru mis siin kokku kirjutatud on.
Mina jään sellise arvamuse juurde, et opel omega on yks suur viga ,nii on ja nii see ka jääb.

100st veast 88 on tyypvead.Mine milliesse varuosapoodi tahad, küll on see tyypiga, küll see.Küll andurid, küll roolikarbid-tihendid, küll roostetab kere ja mai tea mida iganes veel.

Mulle ei ole varuosasid vaja poest osta pakkude peale seisma vaid masinaga on sõita vaja.
Meie teedel 2 talve, soola ja paska ja neid auke ja linnas nö rahvarallit ja 100 000km on see masin utiil.

oskad mingi automargi nimetada mis ainult sõidab ja varuosadele kulutusi ei ole?
ema sõitis mul 2000 a omegaga 3 a ja kulutused autole olid alla 1000 krooni(rooliotsad)

noja, eks palju ole ka kinni sellest et kes ja kuidas autoga sõidab.

No mulle meeldib see auto just ka ruumi ja mugavuse poolest.Suvel on tõesti väga mõnus sõita masinaga ja masinaga on siis hea sõita, kui ta on puhas ja korras!
Aga kui laguneb siis hoia kahe käega pead kinni.
Ja see A ja B varuosa eelistamise jutt on selline nagu ta on.Kõige lihtsam selgitus sellele oleks, võta omega terve esisild ja komplekteeri see A osadest, kõik laagrid puksid andurid kapitaalselt.Kas siis jõuab kohale mida tähendab üle 900 kg silla peale remontimine.
Samas mai tea, kas see on opeli enda viga kui igasugune delco jne elektroonika ei toimi seal peal.
Just see kere roostetamine on suurim peavalu ja ilmselt ei leia meie teedelt tihti masinat, millele iga aasta kord korralik korrosioonitõrje tehakse.Paljud teist seda teevad?Kelle süü see siis nüüd on, opeli või omaniku või meie teedevalitsuse ja riigi teedeolukorra?

Loodame, et ei lähe omavahel kismaks jälle siin.Ma ei ole tegelane, kes sõidab kooliseva ja nagiseva autoga ringi.Kui oled 2 a jooksul investeerinud varuosadesse ligi 2 korda samapalju kui masin ostuhetkel maksis siis võib selle peavalu ka ausalt siin just õiges kohas korra välja lasta.
Lihtsalt, vahest on sellest remontimisest totaalne kopp ees!

Aga sa proovi facelift ära ,minul roostega mingeid probleeme ei esine,zinkkere ja roolikarp ka ei leki ning ebamugavaid roheliste lisasi,nagu egr ja lisaõhupump pole ja probleemset tühikäigumootorit pole.mootoril dosooli ja õlilekkeprobleemid on aga see omaette teema.Väga palju sõltub auto esimesest ja järgnevatest omanikest,kelle möödalaskmise jälgi peab lappima hakkama ja see võib tõesti kalliks minna,aga jällegi see iga autoga nii

Olen nõus Sinuga.Mullegi öeldud, et müü maha ja küll osta see ja see.Kes ytleb, mille jälle kaela saad.Hakka remontimisega otsast pihta.Seda enam, et oma masinat on nii palju remonditud ja hoolt saanud.Ja ega see eelmine omanik väga jah ei olnud teda hooldanud ka.
Ega ma oma jagu müüa tahagi väga aga mõtted liiguvad facelifti suunas.

Kõige lihtsam viis raha kokku hoida on jala käia või sõita bussiga. Oma kogemusest võiks öelda, et kõige suurem viga on opelil rooste. Kes kiidavad omi audisid ja bemme, et ei lagune. Bemmid on ühed õnnetumad autod oma elektroonikaga, alates absi anduritest lõpetades pihustitega. Audidel on selline tore esisild, et anna abi. Ühe õõtsa vahetad ära kaks tükki teevad juba jälle häält. Pluss siis igasugu plastikust flantsid, lõdvikud jne.

No rooste vastu vast oleks abi aastas korra korrosioonitõrje.Seda teostatakse täiesti eraldi ja tehakse terve auto korraga.Igasugu kemikaalid küll karpidesse, põhja alla ja määritakse siit seal.Ega selle soola vastu ja kruusateede vastu ka muud moodi saa.

Tõrje ise ca 2000 eeku kokku ja ma tahaks uskuda, et asi on seda raha väärt

Mina jään küll Omega juurde, väga mugav ja ruumikas. Ainukeseks veaks pean ka mina rooste probleemi...aga noh see eelmise omaniku süü(minu auto puhul) ise tavaliselt pesen kaks korda nädalas alati autot, eriti talvel et soola ja muud p*ska peale ei jääks autole(ka põhja alt). Mul nelja aastaga olnud 7 erinevat autot ka astra ja vectra aga Oomi on ikka parim. Võimsust tahaks juurde vb ainult veel Autoga sõidan iga päev keskmine kulu~ 9l sajale(linna sõitu vähe) ja hetkel enda oomil vahetanud selle kolmveerand aasta jooksul esimesed stabilisaatorid ja piduriklotsid+õlivahetus tehtud. Sõidan ka igasugustel teedel aga auto on siiamaani küll haudvaikne Mis puudutab bemme siis neid ma ei osta kunagi, totaalne bemmivihkaja olen.

See süüteluku jutt on siin küll natuke mööda.

Omegaownersi foorumis selle parandamise kohta õpetus kah olemas. Lihtsalt võta küljest, tee lahti, õlita ja pane kokku tagasi põhimõtteliselt. Pole mingit uut südamikku vaja ja töötab nagu uus. Tegin endal selle ära, midagi keerulist seal ei ole.