Ka minu 98 aasta caravanil on mõnes kohas roosteuss möllamas, kuigi auto ise on väga korralik ja tundub nagu oleks eile tehasest tulnud

Roosteussi näeb vaid siis kui hakata seda spetsiaalselt otsima. Seega ongi õige aeg sellele piir panna, vastasel juhul tuleb hakata kevadel suuremaid detaile üle värvima ja auto kena välimus saab rikutud.
Minu autol on korrosiooni tagumiste rattakoobaste servades, rantide peal, külje pealt vaadates ei saagi aru, aga kui lähemalt ja altpoolt uurima hakata, siis on aru saada.
Siin teemas võiks arutada eelkõige selliste korrosioonialgete likvideerimist, mis ei ole veel väga märgatavad ja ei nõua kohest detaili ülevärvimist.
Minu versioon korrosiooni peatamiseks tagatiibade äärest on järgmine. Sellist meetodit olen ka varem kasutanud, kunagi sai üks vana Lada sõidukorda seatud.
Esmalt tuleks eemaldada lahtine ja kobrutav värv. Abivahendiks saab kasutada "rellakat". Kettana võiks kasutada liivapaberist lamellidega lamellketast, soovitavalt midagi jämedamat.
NB! Puhastada ainult seda tiiva ranti, mis jääb maapinna poole.
Kui see on tehtud ja pind haljaks lastud, siis tuleks pinda töödelda mingisuguse "roostesurmaga". Ise olen kasutanud "Buvanol" nimelist, ei oska öelda kas sellest on kasu ka olnud või on see olnud vaid psühholoogiline efekt.
Siinkohal ongi küsimus suurele ringile. Milline on parim "roostesurm"? Milliseid olete kasutanud ja millised on olnud tulemused?
Kui pind on roostesurmaga töödeldud, siis tuleks see katta mingi kruntvärviga. Kaubanduses on olnud saadaval tsink aerosool. Võib-olla isegi sellega oleks hea pinda katta.
Kruntvärvi peale võiks kanda mingi hea ja tugeva värvi, selleks võiks olla sobilik mõni kahekomponentne autovärv. Kuna jutt käib mittevisuaalsest piirkonnast auto kerel, siis võib täiesti vabalt värvi kandmiseks auto pinnale, kasutada pintslit.
Kui värv on kuivanud, siis võiks selle pinna üle teha veel mastiksiga. Neid on samuti kaubanduses saadaval. Eelnevalt võiks olla ka rattakoobas seest puhtaks tehtud ja vajaduse korral ka seal olev korrosioon eemaldatud.
Kui nüüd mastiks veel peale kanda, siis peaks olema auto need osad talve ja soola vastu hästi kaitstud.
TÄPSUSTAN VEELKORD ÜLE TÄHTSAIMAD KÜSIMUSED.
Milliseid kogemusi omate "roostesurmade" kasutamisel? Milline on andnud parimaid tulemusi?
Milliseid värve ka kemikaale kasutada?
1: petzp - Täitsa rahuldavaid tulemusi annab ka selline stiil: põhi alt puhtaks-kuivaks-haljaks ja seejärel bituumenmastiks otse metallipinnale. Korralikud mastiksid sisaldavad korrosiooni-inhibiitoreid (kõlab nagu kliitoreid) ja selline kiht töötab hästi niikaua kui O2 metallilie ligi ei pääse (meh. vigastused). Reaalses elus töötab päris hästi, ise teinud selliselt ca 5 põhja. Tagumistesse rattakoobastesse on vägagi soovitatav paigaldada vene täislogarid (ca 400.- paar).
2: mardus72 Mina tegin millalgi kui veel mosse oli,selle põhja niimoodi:Kraapisin vana ja lahti koordunud mastiksi maha,lihvisin lahtise rooste ja töötlesin lätlaste roostesurma Buvanoliga,seejärel panin peale mingi tollel ajal saada olnud vene laevavärvi.Ja kõige viimasena katsin vene kahurimäärde(selline paks veniv tavott)ja movili segu.Selle segu ajasin pealekandmiseks soojaks ja vedelaks.Ja selle auto põhjaga enam mingit muret polnud.
Põhjamastiksi juures on oluline,et see jääks pehmeks ja ei kivistuks.
3: petzp Vanasti kasutasin vene tanki pildiga mastiksit, mida väidetavalt enam maale ei tuua. Motip on ka väga hea kasutada ja katab paremini kui vene mastiks. Logareid olen saanud Tartus vana ARK-i lähedal asuvast väiksest nurgapealsest värvipoest. Nad tellivad mingite TLN venkude käest, kes aeg-ajalt Piiteris käivad. Logarid ise on nagu munakoored, täidavad oma ülesannet väga hästi.
Roostesurma puhul on oluline, et ta sisaldaks ortofosforhapet H2PO4, mis passiveerib metalli pinna (fosfaatimine). Buvanols on OK ja mingi Belgia oma on ka hea mida tuleb 1:10 lahjendada. Kui ikka probleemset roostet on palju, tuleks roostesurma ikkagi kasutada.