Tegemist on identse kaksikuga mu teise Omega a-ga. Erinevus on vaid aastaarvus, värvikoodis ja interjööri puitdekooris.
Tehaseliinilt veeres masin maha peaaegu, et tootmise lõpus milleks oli 12/1993.
Mootor hea 2.0 85kw C20ne manuaal käigukastiga. Kütusekulu mõõdetuna paagitulemusena 7.43/100km kohta maanteel ning 9.52/100km kohta linnas.
Kuna auto eelmine omanik oli pikalt vanem meesterahvas, on kere õlitatud, määritud, möksitud igatepidi kuidas võimalik.
Kere ise on üle keskmise hea, kuid mittekeevitamisest ikkagi ei pääse. Vasakpoolne tagaistujate jalgealune on remonditud pleki ja 6 kruviga (vanakooli värk), ning parempoolsel on kirme peal, ehk eeldatavasti auk. Samuti on palju kurja teinud mittetöötav katuseluuk (mis nüüdseks jälle toimib), kust vesi sai vabalt äravoolikanalitesse joosta ning taga varuratta juures palju kurja teha. Nimelt on voolik vasakus nurgas ilmselt katki olnud ja palju vett on voolanud varuratta lähedale plekkide vahele. Nurk tuleb ilmselt lõigata ja uus plekk monteerida. Amordikannud, poolraamid roostevabad!
Veermik kolinavaba ja tihke.
Veljed on originaalid ATS kärjed millel uued suverehvid. Järgmiseks hooajaks leiame midagi huvitavamat.

Vahetatud/remonditud asjad:
1) VE rattalaager
2) Käigukasti padi
3) Tagasilla suured puksid
4) Kardaanipukk koos laagriga
5) Katuseluugi mootor + lüliti
Plaane on mitmeid, kuid neid lisame jooksvalt.



Käigukangi ja käsipiduri nahad sai lastud ka uued teha

Kõige uhkem olen ma selle auto puhul tema originaalsuses. Embleemid on kulumata, kaitsmekarbis on varukaitsmed omal kohal ja samuti ka näpitsad, tagaluugi siseküljel on alles kate mis katab tagaluugi mootorit ja mehhanismi jne.

Ja kuna ühel päeval suutsin ma korraga oma 3 opelit 4jast sõitma viia, pidi ju ilmselgelt ka nendest kõigist pilti tegema.



Järgmiste postitusteni!
Anvar