Jutunurk(räägi millest tahad,kuid foorumireeglid kehtivad)

[Jospa]

TDS ei saa öko juba olla oma eelpõlemis kambri pärast. Kõik muu on ka arhailine.

Jospa, Bänni pole keegi siit foorumist veel saanud.

Ma olen eriline , mõte oli selles et olen endas kindel lõpuni välja

[oskaja]

krt aga kui madalatel pööretel sõites vähem kütsi peaks võtma siis miks mul töö auto 1350rpm juures ikkagi 30-35 sajale võtab?
ja kõrgematel pööretel võtab kurinahk veel rohkem. kellel siis ikkagi õigus on?
mingi 3-4 lk võiks veel vaielda. Jospa juba vahepeal vaidleb iseendaga... natuke veel ja hakkab äkki Martin ka endaga vaidlema.

Jah usaka 5L v8sal on jõudu, kuid kõigest kaks korda rohkem, kui euroopa 2,5L ja kütust võtab lausa 5x rohkem. Kus see optimaalsus nüüd on?

Seega kui näiteks kiviaegne 6,2D chevy buss (mis kaalub mingi mitu tonni) võtab 11-12 sajale siis sinu loogika järgi peaks samast ajastust pärit volkari transporter võtma mingi 2-3 sajale? ise ka usud seda?
Teine näide... 5,7L hemi RAM, millel on telliskiviga sarnane aerodünaamika, võtab maastiku rehvidega 120km/h sõites 9-10L sajale. Kas sa suudad mõne miniatuurse bensukaga sama kiiruse juures 2L sajale hakkama saada?

[Martin]

Kuidas sa kujutaks ette olukorda kus ma viskan 50 amprise läbivooluga kaabli mustamäel kolmanda korruse aknast alla? Tundub naljakas, tegelikult talvel seda tegingi sest ilma 550w calixi ploki soojendita ma oma tdsi tööle poleks saanud(ostsin spetsjom 50 m kaablit, sest -16 oli viimane piir sellele mootorile). Kusjuures mul sõber tegi lõputöö teemal elektriautode laadimine lasnamäe laadses asumis(arnis kui kellegile tuleb tuttav, näiteks erkile).

Elektri laadimine on tõesti ebamugav, eelkõige minule, ma ei vaidle vastu, samas mingi osake minust tahakas olla vanakooli tüüpi, diislit põletav melomaan(kellele ei meediks otsetoru heli).
Samas majanduslikel kaalutlustel on leaf väga potensiaalikas. Ma olen alates möödunud septembrist omal tdsiga 27k maha rallinud, palju see rahaliselt teeb? Sitaks ja peale, järmiseks septembriks on ka üle 30k ees. Leafi laadimine koduvõrgust (16a)kestab ~8h, ma magan enamasti selle aja maha, see sama sõber sõitis mul aastaga üle 40k leafiga maha. Kui palju talle see maksma läks ja kui palju minule see 27k? Vahe on tegelikult kolossaalne. Kusjuures tesla III ma mõtlesin broneerida endale, aga jäi ära vabade vahendite puudumise tõttu. Sõber jällegi tegi seda.
Tõesti elu ei käi ainult energia! kulu järgi, hooldus käib sinna juurde, mingi osa hõlmab sellest sõiduki turuväärtuse langus, mis mulle omega puhul eriti meeltmööda on. hind on nii odavaks muutunud, et odavamat auto sama mugavuse juures... kas keegi leiab üldse midagi paremat samasuguse sissemaksu(välja ostmisega siiski praegusel ajal) juures ja samade kuludega, kui omega?
Minu pannil pole isegi mitte pentium 4, healjuhul 3, tegelikult on lihtsalt kaks kiipi mis pole isegi mitte pentiumi väärilist.

Kui sa 10min lased kraanist 10L läbi tavalisel survel ja ja kui saa 10mi(minutit?, martinka91) lased kraanist läbi suuremal survel siis järelikult lased sama ajaga ROHKEM läbi ju vett!

kus on point, ma pole vastupidist väitnud.

kas 2k pöördeid on kõrged pöörded? Sa pole mulle vastanud endiselt mitte midagi swirl flaps teemadel ehk pöördklapid. Okei, ma ei saa mingit paraalleeli tõmmmata oma tdsi ja F11nega, samas kas sina oma pesoo 1015 saad tõmmata F11nega? Kummal on rohkem kw mitme kordselt ja kui palju on keskmise kulu vahe? Mid on sõiduki üldinevsuunitlus?

Kindlasti oled sa targem kui mina omas valdkonnas ja mina enda valdkonnas aga noo pole mõtet aja iba!

jah, ka mina pole auto tehnik, kuid ma olen masinaehituse insener, ma pean mõistma erilisi nüanse, samas kui mõni teine lööb käega ja tahab külapoest 2,5% piima saada sama hinnaga mis 3,5%, okei, see kaldus jälle offtopicusse, mõnedel on jälle naeru nabani, kuid c'mon, mingiseugusel pealiskaudsel vasjal polegi rohkem tarvis(ära võta isiklikult) Sa võid kõndida jala, joosta, mis iganes teha, kasvõi tireleid visata, me ei räägi kütusekulust ainult, me räägime üleüldisest energija kulust. Ilmselgetl jalgsi on kõige optimaalsem , sest massi mida vaja liigutada on kuskil 16x vähem, kui sõiduki puhul, samas kiirus on ka samapalju väiksem. Samas autoga on mugavam, ses suhtes on sul õigus ja ma ei vaidlegi vastu, ennem sõidan tdsiga kui et kõnnin jala.

vanasti taoti seda ka, et inimene ei suuda lennata, vendade Wrightide isa oli üks sellistest, yett, pojad tegid talle 1-0.
Ökonooomne sõit on vastavalt sellele kuidas on mootor projekteeritud.
pikk kolvikäik tähendab suurt väänet(näiteks krossi tsiklid, ömeeriklased). Suure läbimõõduga silinder tähendab aeglast liikumist. Kui sinu pesool, mis on pildil on üli pikk käik, aga mingi rolleri läbimõõduga kolb, siis ilmselgelt see ongi öko, kuna kolvi käigu aja jooksul jõuab kõik ära põleda ja madal pööre ongi ökonoomne(ma tegelikult ei tea mis kovikäik ja mis läbimõõduga silinder sul on). Samas 2.5 on nii kolb kui ka käik suht samasse auku ja see on üsna ökonooomne mootor, mis väidetavalt sellest ajastust on, okei pasteet on veel ökom oma 1.9ga.
Ja tulles tagasi, mis vahet sellel on et mul on 20a vana arvuti, chiptuningust oled miskit kuulnud, okei õigem nimetus on remapimine. Vaata kasvõi eeldatavaid andmeid, kw tõusevad jõudsalt, vääne tõuseb jõudsalt ja kütusekulu, tava(mitte öko) chipi juures jääb samaks. Mis siin siis nüüd juhtus? Tõsteti kütuse kogust aga kulu ei suurenenud, mis nali see nüüd on? Äkki sinu vädetav pentium 4 ikka suudab midagi, või see on siiski ulme?
EDIT: kustutasin eile vine all kirjutatd teksti natuke vähemaks.
Samas jürts nagu mainis üht-teist minu kasuks.
Jälle läks keeruliseks, ma kuulan vahepeal sind jälle.
vahepeal viskas oskaja oma teemat, ma vajutasin lihtsalt enter. Niipalju vastan, et ma eeldan, et sinu tööauto on rekka. Selle redline on juba 2500 rpm ja too ongi ehitatud madalate pööretega sõitmiseks. Laeva mootorid töötavad üldse töö rešiimis 100rpm juures. Aga mina räägin koguaeg sõiduautodest ja nende optimaalsest pöördest.

[Jospa]

Nii räägime elektriautost. Selle masina eesmärk on tõesti sõita punktist A punkti B , väiksemal distantsil. Minule isiklikult pole seda juustu vaja, käru ma sellega ei vea, maal ma sellega midagi ei tee, euroopas sõidan palju nii et seal pole ka midagi teha. Tihti käin Itaalias, 3200km üks ots, edasi-tagasi 6400km. Elektrikaga sõidan ca 200km ja siis pean leidma kiirlaadija mis ca. 25min laeb täis ehk ca 310 korda laadima ja kokku saan kui ma ei eksi siis 7750min kulub laadimiseks plus veel sõidutunnid - juhhei, ajaliselt olen astunud 100 aastat tagasi. Senikaua kuni ma poes piima järgi ei käi ning kontori tööd ei tee, pole mulle sellest masinast kasu. Pigem maksan rohkem kütuse eest ( disla või bena näol) kui see et ma pean eraldi ostma juurde veel eMH1 laadimissüsteemi mille pagaldus hinnd koos tootega on üle 1000euri.
Mis puutub Swirl süsteemi siis tean nii palju et see plokike minu Jeebil paneb klappe õigeaegselt sisselaskes liigutama et õhk liiguks blaa-blaa-blaaa. Võiks netist copida seda juttu, et näidata kui tark ma olen aga see ENAM mind ei huvita, katki läheb - ostan uue.
Tsiteerin sind: Tegelikult ongi kõige ökonoomsem sõit parimas väändevahemikus.
Ma ei usu seda, enamus minu masinad sõitsid alla väändemomendi. Nii benad kui dislad, et olla ökod. Kahtlen et mu disladel ( Nissan Primastar ja Jeeb GC) on valesti disainitud autod tehasest ning meelega nii tehtud et peavad sõitma alla väände momendi. Tõesti, maanteel on pöörded väändemomendil, linnas aga alla selle.
Liiga madalad, rõhutan l i i g a, rpm-id mõjutavad kütusekulu nii et masin võtabki rohkem kütti sest mootoril on koormus suur jne ... teate ise ka ...suurtel pööretel sama lugu. Selle jaoks ongi tootja poolt "sweet spot" tehtud, igal masinal ja jõuallikal on see erinev.
Tsiteerin: Lisaks võta malli kasvõi mootorite üldisest arengust. Ameeriklastel olid tohutult benssu rüüpavad kolakad, aga jõudu neil väga pole, sammuti siksid ja muud asja, jube palju võtavad kütust ja kw ka nagu pole. Nüüd on uuema aja autod, kubatuur on sarnane ja well, kütuse kulu on jube väike. Kuhu nüüd kadus loogika, et rohkem kütust võrdub rohkem jõudu?
Pole öelnudki et rohkem kütust võrdub rohkem jõudu! Ära topi sõnu suhu!Tol ajal ei olnudki väga levinud elektroonika, mootori ajud jne. Kõik käis tänapäeva mõistes robustsemalt, jõudu tõsteti sisselaske ümber ehitusest, väljalaske tuunimisest jne jne. Tänapäeva tehnika on nii piisavalt arenenud et terve klubipeale ei saa mee ka sellest aru. Miks? Esiteks on see keeruline asi ja teiseks ei tea ma ühtegi autotootjat kes avaldab oma inseneri tarkusi/lahendusi jne avalikult. Sa ei saa enam võrrelda autosid mis eelmisel sajandil käijasid päris palju mehhaaniliselt ja võrrelda masinaid mis kuvavad tänapäeval akende peale täies mahus HUD-i, NOD-i, AN/NVS-7,
AN/PVS-10 süsteeme ja mootori aju lükkab näiteks V6 väiksema gaasipedaali vajutusega välja juba 4 silindrit.
Tsiteerin sind:
Näitlikult võid kraanist madala survega 10L vett läbi lasta 10 minutiga ja sa võid 10x suurema survega sama koguse läbi lasta 1 minutiga. Ehk siis ma loodan et sellega said sa selgeks, miks suurem rõhk ei tähenda ilmtingimata suuremat kütuse kogust.
Ilma millegi seadistuseta (kahtlen et sa lähed Kärcheri survekat Wautseri juurde remapima - stage4 paluks! Sa ise oled siin öelnud et ilmtingimata rõhu tõstmisel ei suurendata kogust. Aga see ei ole enam sama võrdlus ju kui sa ütled et 10min lased läbi x kogust vett ilma surveta ja 1min lased läbi sama kogust vett survega. 10 min jooksul lased sa läbi surveta 100l ja 10 minsurvega lased 1000l. Järelikult kogus MUUTUB ju ilmtingimata (PS. Ilma seadistuseta) meil ei olnud juttu seda kuidas sa muudad mingisuguste arvuti programmi põhiste seadistustega survet vaid lihtlabane kompresioni põhimõte vms.
Mis puutub Pöšöösse ja F11 siis ma polegi väitnud et kahe erineva margi vahel saaks tuua mingid paraleeli. Ok lisame sinu oma siis vahe on selles et esimesest kahest sinu oma võtab kõige rohkem kütust.
Mootorid on erinevad juba ( ei tea mis on sinu sõbral ), minul liigub 1.6 HDI mis sõidab veel AdBlue peal ja on BlueEffenci, BlueSky, BlueSea ja kõik on Blue. Nagu neid autosid ei saagi võrrelda...nagu rekat ja traktorit võrdleks!
Mis puutub vendadesse Wrightid siis ennem neid juba lennati aga vahe oli selles, et nende lennukid ei suutnud kauem lennata, üldse euroopas lennati reaalselt 3 aastat hiljem lennuki enda ratastelt sest vennakesed whrightid kasutasi tol ajal monoraili...aga lennukid siia ei kuulu nii et jällei OT.
Jõuame nüüd remappimise juurde. Pole sellekoha pealt tark, pigem maksan a-la wautserile ja sõidan. Tean jah seda et kütusekulu kohati langeb, väändemoment tuuakse madalamale, tõuseb ja kw tõuseb ning kui gaasi annad siis M vajadusel tõuseb ka.
Aga no for fakk sake sina jahud mulle keerukamast protsessist rõhu tõstmisel ja mina räägin sulle kõige lihtlabasemast rõhu tõstmisest torus, millel puudub programm ning sa taod rauda mulle remappimisest millest teab peaaegu iga inimene kes oskab lugeda mingit VKM-i website promo juttu.
Sinu pentium 3-4 on lihtsalt piiranguks ehk mingit teatuid ühikuid saab välja pigistada ning arvuti ( kiibid ) on piiratud. Hiljem siis Progre aju selleks.
Aga praegu ei puutu teemasse: ei elektrisõiduk, ei remappimine jne vaid see et sinu masinainseneri teadus ( eeldan et tegeled mingit CNC pinkide/ toomismasinate õppimisele mis kasutavad arvuti programme ning lõikavad jooniste järgi ise mitte et keerad rullikut kuni jõutakse 4mm kriipsuni ) jääb kuidagi liiga keeruliseks, et saada aru kuidas kellegi konkreetne masin peaks töötama teatud pööretel, tava olukorras, stock võimsuses, tavakasutaja käes.
Ja ma ei väsi kordamast et ei ole ALATI nii...(ma isegi ei tea auto mudelit millega sõidetakse nii et vääne on stock settingus sabas) kõige ökom on vääne sabas ja kõrged pöörded!
Ma võiks ka keerulisemaks minna ja jõuda lõpuks välja selleni et väändemomendt jne: Äkki ma räägin sulle valvesüsteemidest, ATS-ssidest, valvekeskuste programeerimistest, HIK kaamera lahendustest ja nende programmeerimistest kuidas võiks hoida hoones elektrit kokku, et mu elektriauto/elektriautod laeks kiiremini/tõhusamalt täis või ei koormaks maja võrku ning elektri arve oleks optimaalsem, sest ma valisin elektri auto kuna mu swirl switch süsteem ei olnud väändemomendi nii optimaalne et pidin ostma endale elektriauto.
Viimane asi: Mis puutub minu postitustesse ja see et sa loed välja minust mingit emotsiooni, kus ma ketran ennast ülesse, siis see on juba väga vale arvamus. Kui ma oleks samasugune ka päris elus siis oleksin saanud juba suvekatel inimeste käest vastu nägemist! Vot kui ma oleks siis üles keeratud siis ma ilmselt caps lockiga kirjutaks ja sõimaks sind robustelt nii et su roppude sõnade leksikon täituks vähemalt kahes keeles

[Jospa]

Jätkates muu teemaga kas keegi oskab öelda kuidas katuseluuk maha käib. Mul sajab vihma kuidagi sisse aga visaalselt on kõik korras, äkki mingi tihend on ära või?

[Rax]

Arvatavasti peaks alustama laepolstri eemaldamisega ja siis vast näha kogu süsteem. Ise pole lammutanud aga tundub loogiline.

[Mirko587]

Vee äravoolud äkki umbes.

[Jospa]

Jürts rääkis jah et äravool teeb kurja aga sealt jookseb läbi. Tilgub mul just sellisest kohast kus on juhi iste, ose istun täpselt õiges kohas kust tilub vasakusse silma

[Jospa]

Sellisest värdjast kohast

[Jospa]

Härrased, kellel meist kogemused summutitega mis toodavad sellist madalat vobinat/molinat mitte "ricery" Civicu pleki plörinat?
Ilmselgelt V6 ei saa V8 häält aga olen kuulnud kus mõningad V6 teevad umbes sama häält nagu siin suvekatel erki "kannaga-näkku-boost-omega" (loe: otsetoruga R6). Mingit Magnaflow näiteks, Flowmasterit? Otsetoru ei tule kõne alla kuna sportkatid ja resod on juba uue toru küljes.

[Martin]

http://money.howstuffworks.com/personal ... cally7.htm" onclick="window.open(this.href);return false; alapealkirjast "watch the tahhometer", viimane lause.
http://www.pistonheads.com/gassing/topi ... 73974&i=20" onclick="window.open(this.href);return false; Scrolly "willi Nilli" vastuseni(alt teine).
ja üks lihtsalt huvitav diagramm
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... d_1997.png" onclick="window.open(this.href);return false;
kahjuks pole mul selle kohta rohkem tausta infot(mis käigud jms), kuid huvitav on sellegipoolest.
Iseenesest just linnas sõitmise infot on natukene raske hankida, kuna väga suur osa otsingutulemustest puudutab maanteesõitu(küsitakse kiirust mitte rpmi, ning kus viimase käiguga sõit on igati loomulik) ja muidugi on jutt pea alati mpg.
Nagu ikka saan ma ka ise natukene targemaks sellistes vaidlustes, eelkõige seetõttu et ma ise hakkan küsimustele vastuseid otsima, enda väidetele tuge või vastuväiteid leides.
Iseenesest põhjus, miks vanad kalad endiselt kõige kõrgemat käiku parimaks peavad, tuleneb veel sellest, et meie sõiduõpetajad olid sõitnud veel siksi aegadel, kus oligi autodel neli käiku, mis tegi linnas sõidu täiesti normaalseks. Sõiduõpetaja on täiesti tavaline inimene mitte teadlane ja ta järgib põhimõtteid mida ise õigeks peab. Kuna neljas käik oli viimane siis viiekäiguliste tulekuga jäi mõte samaks- sõita kõige kõrgeima käiguga, seda mõtet jagatakse põlvest põlve, isalt pojale. Viimase käiguga linnas sõitmine väga vanade autodega on normaalne, aga tänapäevastega müüt. See on umbes samasugune rahvuslik lollus nagu universaalkerega sõidukeid pic-upideks nimetada(kusjuures ma alles hiljuti kuulsin seda väidet jälle).
Kui rääkida müütidest siis neid on ju autodega seoses veel. Näiteks
üle 200 000 läbisõitnud auto on halb punktipealt.
automaatkast võtab palju kütust(tegelikult viimase 5 aasta atmid on isegi ökonoomsemad kui manuaalid)
diisel on traktoritele
diisel ei lähe talvel tööle
universaal kerega autod on pic-upid
väikese avarii läbi teinud auto, mis on väga kortsus on äärmiselt halb auto, auto ei tohi katki minna kui linnas posti sõita, mees peab sees surma saama.
värviparandusi saanud auto on alati halb auto
20 aastat vana masin peab välja nägema kui salongist tulnud.

ehk keegi viitsib täiendada.

[Taavi00]

Härrased, kellel meist kogemused summutitega mis toodavad sellist madalat vobinat/molinat mitte "ricery" Civicu pleki plörinat?
Ilmselgelt V6 ei saa V8 häält aga olen kuulnud kus mõningad V6 teevad umbes sama häält nagu siin suvekatel erki "kannaga-näkku-boost-omega" (loe: otsetoruga R6). Mingit Magnaflow näiteks, Flowmasterit? Otsetoru ei tule kõne alla kuna sportkatid ja resod on juba uue toru küljes.

Sport pütta vist pole enam mõtet panna või vähemalt mitte läikivat kuna neid on hakatud viimaselajal kuidagi palju peedistama. Bensiini autopuhul on raskem saada see hääletoon heaks. Diisli kohapealt võin tuua näite, et sm110 sportpütaga oli auto hääl mõnus madal müdin aga maante sõit oli suht piinarikas. Siis proovisin veel nii, et alla jäi otsast lõpuni 2,5 tolli toru ja sinna otsa tavaline sumpa ots millel oli mingi võrk sees nagu summuti moodi ja sellega oli palju vaiksem ja ei kumisend enam. Nüüd audil all 3,5 tolli ja lõpus ainult simonsi reso db-hp st võetud 50 euriga ja hääl väga mõnus madal müdin ja sees ei kumise. Audi 2,3 mootori puhul on taga mingi ma arvan, et vist 1,6 pütt vms orginaal muidugi ja summuti ots on teine pandud. Seda sai ka proovitud nii, et kui all oli katt ja suur originaal vahe reso vms siis oli juba suht madal hääl aga nüüd panin seat leoni alt siuke lühikese reso mingi 30-40 cm pikk ja siis katt plus viimane pütt ja hääl on ikka megahea siuke madal müdin ja kui vajutada siis ei teki siukest rõvedat pleki lärinat aga samas salongis ka suht tummine hääl. Kui all oli ainult katt ja viimane pütt siis oli hääl kuidagi vasikult terav ja plärisev.

[Jospa]

See kleki plõrin kriibib kuidagi räigelt kõrvu. Tartus nii mõnigi vend sõidab oma R6 dislaga millelbon otsetoru. Teeb kohati vaata et analoog häält nagu V8, erki "juust" tegi ka mõnusat hääl nii et mardus arvas tegu on V6. Tallegi imestuseks tuli välja disla. Faricul sama asi. Otsetoru teeb imet aga bensukal viskab otsekas sellis pleki plörri.
Kusjuures mingi 30eurine V6 aftekas teeb ka huvitavat häält. Eks ma vaatan neid simmonseis. Praegu enda seis on nii et kaks 2.5 toru, sport katti ja resod...vaja viimast pütti ja siis alla panna. Igatahes tänud sulle info eest

[Jospa]

http://money.howstuffworks.com/personal ... cally7.htm alapealkirjast "watch the tahhometer", viimane lause.
http://www.pistonheads.com/gassing/topi ... 73974&i=20" onclick="window.open(this.href);return false; Scrolly "willi Nilli" vastuseni(alt teine).
ja üks lihtsalt huvitav diagramm
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... d_1997.png" onclick="window.open(this.href);return false;
kahjuks pole mul selle kohta rohkem tausta infot(mis käigud jms), kuid huvitav on sellegipoolest.
Iseenesest just linnas sõitmise infot on natukene raske hankida, kuna väga suur osa otsingutulemustest puudutab maanteesõitu(küsitakse kiirust mitte rpmi, ning kus viimase käiguga sõit on igati loomulik) ja muidugi on jutt pea alati mpg.
Nagu ikka saan ma ka ise natukene targemaks sellistes vaidlustes, eelkõige seetõttu et ma ise hakkan küsimustele vastuseid otsima, enda väidetele tuge või vastuväiteid leides.
Iseenesest põhjus, miks vanad kalad endiselt kõige kõrgemat käiku parimaks peavad, tuleneb veel sellest, et meie sõiduõpetajad olid sõitnud veel siksi aegadel, kus oligi autodel neli käiku, mis tegi linnas sõidu täiesti normaalseks. Sõiduõpetaja on täiesti tavaline inimene mitte teadlane ja ta järgib põhimõtteid mida ise õigeks peab. Kuna neljas käik oli viimane siis viiekäiguliste tulekuga jäi mõte samaks- sõita kõige kõrgeima käiguga, seda mõtet jagatakse põlvest põlve, isalt pojale. Viimase käiguga linnas sõitmine väga vanade autodega on normaalne, aga tänapäevastega müüt. See on umbes samasugune rahvuslik lollus nagu universaalkerega sõidukeid pic-upideks nimetada(kusjuures ma alles hiljuti kuulsin seda väidet jälle).
Kui rääkida müütidest siis neid on ju autodega seoses veel. Näiteks
üle 200 000 läbisõitnud auto on halb punktipealt.
automaatkast võtab palju kütust(tegelikult viimase 5 aasta atmid on isegi ökonoomsemad kui manuaalid)
diisel on traktoritele
diisel ei lähe talvel tööle
universaal kerega autod on pic-upid
väikese avarii läbi teinud auto, mis on väga kortsus on äärmiselt halb auto, auto ei tohi katki minna kui linnas posti sõita, mees peab sees surma saama.
värviparandusi saanud auto on alati halb auto
20 aastat vana masin peab välja nägema kui salongist tulnud.

ehk keegi viitsib täiendada.

Ega siin ei olegi mida täiendada või ümber väita.
Pick-up ehk kastikas, tõesti paljud eeldavad et tegu on ingliskeeles universaaliga. Nope. Estate universaal, sedan on sedaan, hatchpack on luukpära, cupe on kupee jne. Kuigi ma ei ole arusaanud kuidas kutsuda masinaid millel avaneb tagaluuk ja siis eraldi saad avada veel nagu luukpära. Hatch-sedan? Sedan-pack?
Automaatkastid vanasti võtsid tõesti rohkem kütust kuna ei olnud see nii robotlik kui tänapäeva oma. Isegi omegatel kasutatavad atm-id on aeglased ja võtavad kütust, vähemalt mina pole ühtegi omegat näinud millel sama mootoriga masin atmiga kiirendab kiiremini kui manuaal. Võrreldes manuaaliga siis nii on. Ps! Stock mootoriga, jah nägin oma silmaga kuidas meie klubilise atm käis nobedalt edasi sest föön puhus 2bar-i.
Uuemad kastid on tõesti kiired ja võtavad vähem kütti kui isegi manuaal kastiga isendid. Miskid DSG kastid, 7-8- käigulised jne. Yuutuubis video kus MB E63 ja VXR Bathurst astuvad minna....robot kasti käigu vahetus oli põhimõtteliselt mitte tuntav ja puudus tühi moment.
Ok MB on 17 hobust võimsam ning seal olid muud aspektid ka mis mängisid rolli aga just see käiguvahetuste vahe oli öö ja päev. VXR8 oli näha kui käiguvahetus toimus, E63 sõitis nagu oleks variaator kast olnud.
Diisel ON traktoritele, ei kujutaks ette põllumajanduses mõeldud bensuga töötavat John Deer-i. Aastaid tagasi töötasin Soome kaevanduses. Seal sõitsid 7m ratastega Caterpillarite moodi majad. Diisel andis elektriajamitele, mootoritele voolu, seal ei olnud diisel mootoriga midagi suurt teha.
Diisel ei lähe krõbedama (30-50 miinust) külmaga tööle, meil siin nii ekstreemsust ei ole olnud aga põhja soome kaevanduses sõitis meil üks disla. MB kastikas, too oli igati ära soojustatud, kütusepaagi soojendus oli ja igast muud manti, ülejäänud diislid seisid ja saadi käima alles siis kui temp kukkus alla või soojenduseca garaazi lükatu. Bensukad läksid kergemini käima. Külma oli 43 ja tuulega väideti 53 oleva. Julmalt külm oli. Aga noh eks sõltub ka kas sõidad lisanditega, plokisoenduseg jne.
Näiteks mõni uuem auto on külmaga suht pask. Näide: minu 2016 aasta auto ei tahtnud kohal käimist saada, pidid sõitma kuna puhus külma juba -12 kraadiga. Pandi tehasest saadud ploki soendused, termostaate vahetati, ei miskit, disla paraku läheb talvel soojaks kaua. Viimasel talvel oli enda jeebigagi ebameeldiv sõita lühikesi otsi, läks kaua soojaks ( süsteemid on korras), talvel sõtkuks pigem benaga.
Mis puutub auto plekimõlkimisse siis ju auto tootjad teevad autosid nii et oleks ohutum kokkupõrkel inimesega ja kui auto-autoga siis välimine kest peabki rohkem järgi andma et hajutada pauku reisijate jaoks.
20 vana masin võiks näha välja nagu salongist äsja väljunud ,
Üle 200 000 on suht vana jah ja hakkab halvaks jääma. Minu arust viimaste 10-15 aastaste masinate puhul ongi nii et üle 5 aasta ei tasu sõita, kukub ju lagunema, varuosad on kallid, tuleks uus osta ja sõita jälle 5 aastat. Kuna meie autopargis on ca 100 või enamgi autot mida 5 aasta jooksul uuendatakse siis ma saan sellest aru. Osad saavad räigelt vati ja teised mitte. Kuid üld näitaja on ikka see et kui see garantii läbi saab siis odavam on firmal/eraisikul uus hankida kui hakata remontima. Aga eks määrajaks on ka rahakott.
Olen arvamusel enne 90ndatel ja enne seda osati autosid teha rohkem kui tänapäeval, just vastupidavuse kohalt
Rasketehinka kohatl ei oska kaasa rääkida.
Palun, täiendatud

[kuno666]

V mootoritel annab häält muuta ka erinevate sumpa torudr ühildumisega. Kui panna kas x ühendus Y ühendus või H ühendus. Pidi häält päris kõvasti muutma . R6 diisel muidugi teeb otsetoruga väga head häält